Tunnistused - tähtsad tunnistused

Neljapäeval (30.07) sai ametlikult meie programm Goverment of States tunnistuste kätte saamisega läbi. Hommik algas hullult vara - kell 8 pidime valmis olema, et lõpuüritusele minna.

Jõudsime sinna kohale ja läbisime tavapärase turvakontrolli, saime endale sildid külge ja meid viidi edasi juba koosoleku ruumi, kus esimese hooga tutvustasime ennast, kus oleme pärit ja mis asi meid kõige rohkem üllatas. Järgmise ringiga saadeti kõik koordinaatorid ja inimesed, kes programmis õpilaste rollis ei olnud välja ning tegime ausa tagasiside ringi. Ausa tagasiside all oli mõeldud seda, et kõik, mis hingel - kõik hea ja halb - räägitakse välja. Oli igasuguseid erinevaid arvamusi ja arusaamasid. Kohati võis imestada, et täitsa lõpp, kui kahepalgelised inimesed olla võivad - seljataga räägivad, kuidas üks ja teine asi on jama ja ilgelt nõme, kui koosoleku ruumis rääkisime, siis kõik oli über lahe. Võta siis kinni, milline inimene tegelikult on või ei ole.

Tagasiside tehtud, räägiti meile, kui rohelised on USA saatkonnad üle ilma. Üsna huvitav oli teada saada, kui palju raha kulutatakse ainuüksi saatkondade üleval hoidmiseks. Summad muide, ei ole väikesed. Saime ka oma tunnistused kätte ja pilte tegime kotka taustal.

Lõunaks tegime jäätist. Kõige kergem lõunasöök üldse kogu selle aja jooksul. Ilmad on kuumad, seega pole jäätise vastu ju kunagi mitte midagi.

Natukene saime hotellis puhata ja juba 14.15 saime kokku ja läksime Washington DC kapitooliumi tuurile. Väikese ringkäigu korraldas meile Kansase saadik ja läbi viis selle praktikandid Joe ja Kassidy. Väga lahe oli, nägime erinevaid kohti ja käisime isegi senati ruumis ära. Huvitavad süsteemid ja keerulisem muidugi kui Eesti Riigikogu on.

Kokku võttis see ringkäik meil aega kusagil 40 minutit ja peale selle olime vabad kui linnud. Avastasin ühe huvitava asja, et kõik asjad minuga koju tagasi tuleksid oleks vaja ühte suuremat kotti ka. Seega oli mu eesmärk leida selline ilusam ja lahedam. Neljapäeval ma seda ei leidnud. Käisime Cordelia (Põhja-Iirimaalt), Helmi (Soomest) ja Irmaga (Hispaaniast) niisama poodides ringi ja H&M on jätkuvalt üks populaarsemaid ostlemise kohti ka USAs - sest see on tunduvalt odavam kui muu. 

Kell 18.30 pidime olema juba tagasi hotelli fuajees, et minna teise grupiga õhtusöögile Ameerika-Itaalia restorani. Mis meie avastasime - me olime kusagil poole tunni kaugusel hotellist, kui kell oli 17.55. Väga napikaks oleks kõik läinud.. AGA tänu sellele, et metroo on nii lahe ja mugav leiutis, olime 10 minutit varem kohal ja jõudsime veel riidedki ära vahetada ja olime ikka esimesed, kes all valmis olid. 

Õhtusöök oli täitsa hea. Saime teise programmi inimestega tuttavaks. Nautisime head õhtut ja sööki. Kusagil kella 21 paiku hakkasid David, Kristina, Ben ja Chance ära minema. Ben lubas mulle mõni päev tagasi, et on nõus minuga tulema õhtul Washingtoni ja Lincoln Memorialite juurde, et näha neid lahedaid valguseid, mis kõik seal on. Mõeldud tehtud. Kokku kõndisime oma 10 km. Kuid sellegi poolest oli meil ülimalt lõbus ja tore! Kuulasime ka mereväe jazz bändi, mis juttude järgi peaks siis Ameerika paremuselt teine bänd olema!

Becca tahtis midagi õhtul teha ja nii me siis peale jalutuskäiku tema tuppa ja mängisime kaarte. THE BEST mäng ever - Phase 10 ehk siis faas 10. Numbrilised ja värvilised kaardid. Meenutavad veidi Uno kaarte, kuid seda ka sellepärast, et need on täpselt samadelt loojatelt. Ette on antud nimekiri, kus on kirjas, mida koguma või mitmest kaardist koosneva rea kokku pead saama. Hea oleks küsida nüüd, et mis te arvate - kas mul on see sama mäng kotis ja Eestisse kaasa tulemas? :) Arvate õigesti, et muidugi on!

Niimoodi see õhtu läbi saabki, kui alati on lahe ja tegevusi on mitmesuguseid, nii et valik on silme ees kirju.