Kaelkirjak

Eile (11.07) oli juba palju mõnusam ja lõbusam. Kui poiste juurde jõudsin, siis esimese asjana ulatati mulle kaustik, millega aardejahti tavaliselt teen: "Mapa, mapa!" Ja kutil endal selline rõõmus nägu peas. Tegelikult hakkab mulle tunduma, et poistel viskab ka see mäng üle, sest ei ole enam uus ja huvitav, vaid hakkab vaikselt vanaks ja kulunuks minema - aga samas, nad ise tahavad seda teha ja neile meeldib.

Edasi suundusime randa, kusagil mõnusad kaks tundi veetsime seal. Poisid mängisid ja jooksid merre ja nautisid ilma. Igal juhul oli mõnus! Ei saa mainimata jätta, et ma tundun vist paljudele vanematele inimestele väga abivalmina. Olime rannas ja äkki tuleb üks prantsuse tädi minu juurde, küsis midagi toolide laenutamise vms asjade kohta. Seletasin talle ära, et ei räägi inglise keelt. Pakkus ta siis omalt poolt prantsuse keelt, vastasin, et ei oska seda ka. Naeratas ja tänas ning läks oma teed. 

Üks asi, mis on veel juhtunud - aeg on lendama hakanud - päris tõsiselt, teine nädal juba peaaegu läbi. Ikka väga kiiresti. Vähemalt mulle tundub. 

Olen vaikselt mõelnud, et kui Valencia nii lähedal on, siis miks mitte ka seda külastada. Ühe kohalikuga on teoreetiline kokkulepe homseks olemas, aga see kohalik on nagu vits vette kadunud. Kuid ära käin ma ikkagi kasvõi omal käel. Teine asi, mis eile pähe tuli - loomaaed. Igas suuremas linnas on selline asutus olemas, nii ka siin. Mulle väga meeldivad kaelkirjakud ja pole neid näinud ka, siis mõtlesin, et äkki, äkki on! Bioparc ehk loomaaed on tõesti olemas ja avatud ning meeletult suure loomade arvuga - sinna hulka kuuluvad ka kaelkirjakud! Nii rõõmus-rõõmus! Perfekt! Okei, see on tore, edasi pilet. Ülesse leidsin - 23.80! Eurot, jah, EUROT! Väga suur üllatus. Eestis, Tallinnas on ju kõigest 4 eurot ja Riias jääb ka samasse kanti. Kuid kaelkirjakute nimel olen ma nõus selle raha välja käima ja üks nädalavahetus selle reisi sinna ära teen ka.

www.google.com