Eilset (28.07) alustasime mõnusalt ja toredalt. Käisime rannas. Poisid leidsid merekarpe. Väitsid, et neid saab süüa. Minu üllatus oli aga veel suurem, kui tuligi välja, et tegelikult ongi söödavad. Korjad merest need pisikesed liiva alt merest ülesse, pesed külmas vees ja maitsestad sidrunist pigistatud mahlaga, mikrolaine ahju mõneks hetkeks ja ongi valmis. Edasi on lihtne, lihtsalt sööd. Mikrolaine ahjus hüppavad nad ägedalt lahti.
Mis mind veel veidi üllatab on näiteks rasedatesse suhtumine. Naine peab kuni sünnituseni tööl käima, kui arst just ei ütle, et jama on ja puhkusele ei kirjuta. Lapsega saab kodus olla kuni 4 kuud. Üsna kurb võrreldes Eestiga.
Teine asi, mis ma avastasin:
Selline pilt on juba viimased 2 nädalat värava juures seisnud. Lihtsalt ootab, kuni keegi tööd tegema hakkaks. Ma hoian silma peal sellel asjal, kuna liikuma hakkab või kas üldse hakkab.
Ilmad on jätkuvalt imelised. Päike ja soojus. Vett kulub joomiseks kusagil 2-5l päevas, oleneb päevast, aga kogused on tunduvalt suuremad, kui Eestis on. Meri on soe, bassein on äge.
Krokodilliga juhtus ka midagi. Kogu aeg läheb tühjaks seistes. Võib-olla sai kuumuse käes liiga. Kõik võimalik.
Krokodilliga juhtus ka midagi. Kogu aeg läheb tühjaks seistes. Võib-olla sai kuumuse käes liiga. Kõik võimalik.
Ma ei tea, kas keegi teab ka, aga ma olen peaaegu kuuaega siin olnud. Edumeelne tegelikult lausa. :) Tegin täna luuretööd ka, viskasin pilgu peale, kes uuel õppeaastal keskkonnakaitset õppima tulevad. Järeldused on järgmised: täpselt sama kirju seltskond nagu meil eelmine aasta oli, neidusid on jätkuvalt rohkem ja tuttavaid nimesid nimekirjas 1. Täitsa mõistlik, vähemalt on käpp natukene sees. :#
No comments:
Post a Comment