Avastasin, et ma pole päris mitu päeva siia kirjutatnud. Ise arvasin, et üleeile vast tegin viimase sissekande. Eks ole, see on see, kui käed jalad tegevust täis.
Tegelikult midagi uut päeva kavas otseselt ei ole. Hommikuti poiste juurde, tavapärased tegevused ja mere äärde ja basseini. Niimoodi need päevad siin möödunud on (30.-31.07).
Kuid tegelikult neljapäeval (31.07) sain suure üllatuse osaliseks, kui mulle teada anti, et nüüd hakkab iga päev koduabiline ka siin käima, vist oli iga päev. Eks see lõpuks paistab. Nüüdseks ta ainult ühe päeva olnud. Alguses arvasin, et selline noorem inimene. Jutu käigus tuli välja, et perega koos olnud juba pea 8 aastat ning tal endal kaks last 15- ja 20-aastane. Mingisugune pilt temast lõi silme ette, aga kui reede hommikul lõpuks kohale jõudis, oli kõik ristivastupidi. Oma vanuse kohta näeb ta ikka väga hea välja, särtsakas ja lastega kogu nende elu koos olnud, seega neile nagu oma inimene.
Mis ma mõni aeg kirjutada olen tahtnud - sääsefoobia. Mõnedki korrad tähelepannud, kuidas inimesed paaniliselt sääski kardavad. Päris reaalselt, kogu aeg mingi sääsemürk ja sääsekäevõrud. Viimased väidetavalt hoiavad sääski eemale. Mina, eestlasena, vaatan neid vähe imelikult, sest selle kuu jooksul olen ma siin ainult kahte sääske näinud. Ausalt, ma ei tea, kus kohas nad neid sääski näevad ja kuulevad. Ei tea. Vähemalt on naljakas. Ja nüüd kujutage pilti, kui nad Eestisse peaksid tulema. Sussid viskaksid nad vist püsti, kui nad seda miljonipealist sääseparve näeksid.
Reedel (01.08) oli siis esimene päev Judithiga koos. Ta siis koristas ja ma tegelesin lastega. Mängisime mänge ning kella 11 paiku läksime randa. Marc oli väga pettunud, kuna ei saanud oma sõbra Hugoga kokku. Küsisin küll, kas nad on Blancaga rannas või ei ole, Hugo on Blanca vend. Väidetavalt olid, aga ma neid ei näinud. Edasi läksime Tere juurde. Sõime seal ning peale seda oli taaskord Valenciasse minek.
Ma seekord ei olnud reaalses vaimustuses shoppamisest, lihtsalt ei viitsinud mööda neid poode rännata. Seega alguses oli mõte, et läheks siis käiks ära Bioparcis kaelkirjakuid vaatamas. Kuid Clara arvas, et võiks üks päev kõik koos minna. Ja terve päeva seal veeta. Sobib mulle. Gaby pakkus välja, et äkki ma tahaks Oceanogràficut külastada. Ma alguses arvasin, et mis seal ikka nii erilist on, laevad jms. Googledasin ja tegelikult palju suurem ja palju etem variant - akvaarium, suur akvaarium. Nii ma siis otsustasin, et sinna ma minna tahan. Mõlemad ütlesid, et ega see odav koht ei ole, kuid ma arvan, et kas osta üks käekott või külastada kohta, kuhu võib-olla nii pea ei satu, siis ma olen heameelega nõus selle peale kulutama.
Ja nii oligi. Peale lõunasööki, kiirelt pesus ja valmis minekuks.
Kohale jõudes oli rahvast palju. Esimene üllatus oli, et kus kohast ma selle pileti küll ostma peaksin. Nagu arvatavasti väga lolli näoga istusin seal väravate juures, lõpuks otsustasin inimesi jälitama hakata. Ja jõudsin õigesse kohta. Väike järjekord oli ning seejärel sain kassasse. Kodulehelt lugesin, et mingisugune soodustus on õpilastele - õpilaspiletit mul kaasas ei ole, aga "international studentcard" ikka on pangakaardi näol, viskasin selle ka letti igaks juhuks. Ja oh seda üllatust, natukene saigi odavamalt. Alati hea uudis, kui natukene kokku hoida saab - 23.90 maksta 27.90 asemel on hea.
Kassast anti mulle ka kaart, mille abil ringi saan rännata. Aga ega ma kohe seda ei avastanud, see tuli alles hiljem, kui kellegil kaarti käes nägin. Kuid algan algusest.
Esimene maja on "Welcome" ehk siis peasissekäik. Seal midagi erilist ei ole, esimene korrus on tühi ja alumisel korrusel on suveniiripoed. Sellest kohast räägin ma pärast hiljem uuesti.
Teine maja on "Mediterranean" ehk vahemeri. Selles akvaariumis olid erinevad kalad, meritähed ja merisiilid. Ning samuti oli ka vaatamiseks hüljeste akvaarium. Ma arvasin alguses, et ainult ülevalt näeb neid, eks te siis kujutage ette, kui äge oli nende ujumist alt poolt vaadata. Nii siiras pilk oli neil igatahes, kui nad inimesi vaatasid läbi akvaariumiklaasi. Kaunid loomad igal juhul.
Kolmas maja kannab nime "Wetlands" ehk sood jms. Seal sai minna lindude ja kalade keskele täiesti. Käega katsutavad, aga kurjad onud kullipilguga jälgisid, et seda katsumist ei toimuks. Väga lahe oli nii lähedale lindudele saada. Ja muide, linnud lendasid üle inimeste peade. Kärbitud lennusulgi ei olnud ja väga lihtne oli linnukakaga pihta saada - mul väga vedas, aga sellel, kes minu taga kõndis.. Nii väga mitte, aga vähemalt saab rikkaks.. :) Ja puude vahele oli paigutatud ka avatud akvaarium, kus ringi ujusid sellised suured kalad.
Ning lisaks ka vahepeal - majade vahel liikudes, oli näha erinevaid loomi - pingviine, parte, luiki, kilpkonni, erinevaid linde jne. Vähemalt oli siis ka midagi vaadata. Aga väljas oli kõrbekuumus, isegi pingviinid said sellest aru - jahutasid ennast puhurite vahel.
Ja nagu ma enne mainisin, siis ei õnnestunud kohe järjepeale saada. Uitasin sihitult esimese asjana hüljeste juurde, aga seda siis pealt poolt.
Neljas maja on nimetusega "Temperate zones" ehk mõõdukad tsoonid. Ma ei oska seda paremini tõlkida. Midagi vahepealset siis. Igatahes. Esimese asjana ootas mind ees üks suur kala, keda ma olen näinud ainult multikates. Ning meduusid oma ilusas valguses ja igasugustes kujudes. Ja esimene tunnel. Tunnel ei olnud väga pikk, kusagil 10-15m aga väga äge elamus, kuidas kalad parvena üle su pea lendavad.
Viiendasse majja "Tropics" jõudsid ilusasti ilma välja tulemata, sest tunnel neljandast majast viis otse õigesse kohta. Veel kalakesi, igasugustes mõõtmetes, osad veidi suuremad ja osad veidi väiksemad. Mõned olid värvilisemad ja mõned veidi kahvatumad värviliste kõrval. Nagu troopikas ikka. Alumine pilt on siis tehtud ühe suurema akvaariumi ees.
Troopikamajast välja tulles ootasid ees merilõvid ehk kuues punkt. Sel momendil, kui ma tunnelist välja tulin, olid nad kaklemas. Päris võik oli vaadata, aga loodus on selline. Ja see tüüp, kelle ma pildile sain, võitis ning teine oli kadunud, peidus.
Seitsmendaks on kaardil märgitud "The Red Sea" ehk punane meri. Astusin uksest sisse ning ees ootas suur auditoorium ning laval akvaariumis kalad ujumas.
Kaheksandaks kohas on "Antartic-penguins" ehk Antarktika pingviinid. Ma ei suutnud seal kaua olla. Üsna ebameeldiv aroom kaunistas seda maja.
Üheksandaks kohaks on "Artic" ehk Arktika. Morsad, Belugad ja kiirhüljes (nii nimetan teda mina, sest tal oli kogu aeg kiirus taga. meeletu. Aga pisike nunnuke oli. Belugade akvaarium tundus nii väike kahe suure looma jaoks. Gaby ütles, et selle üle on vaieldud küll ja küll ning tegelikult on põhjuseks vaateaknad, mis muudavad selle väikeseks. Belugad oli lahedad ka, vaatasid kogu aeg akendest inimesi ka. Morsad lihtsalt hõljusid vee piiril ning mängisid oma palliga.
Kümnes ehk viimane koht on "Oceans" ehk ookeanid ehk koht, kus ma pidin lõpuks haiga kohtuma. Ja nii see läks ka. Tunnelist lootsin ma pikemat jalutuskäiku, kuid enamvähem sama pikk, kui esimene, kuid vaadata oli rohkem - haid ja raid ja üks selline jupike kalast. Väga mõnus elamus! Kuna haiga pilti ei saanud, siis raiga ikka tegin. :) Oma silmaga haid näha, on tegelikult väga mõnus tunne.
Kirsiks tordi otsas olid delfiinid. Väga vedas ajastusega ja sellega et Gaby ja Clara sugulastega kohvile läksid. Nägin kõik ära. Väga-väga-väga mõnus elamus. Terve siin oleku aja jooksul parim. Kuidas delfiinid oma treeneritega suhtlesid. Super. Lastel oli võimalus delfiiniga ka nn mängida. Show-juht küsis viis küsimust. Mitu delfiini liiki on maailmas? Vastuseks 36. Mitu kilogrammi sööb delfiin seal päevas? Vastuseks 8-10kg. Kaua kestab delfiini tiinus? Vastus 12 kuud. Ja eks vana pea ei mäleta nagu nii kõike. Super muusika. Lahe oli näha, kuidas delfiinid oma inimesi ülesse õhku viskasid ja neid mööda basseini ringi vedasid. Siiamaani on mõnus mõelda selle peale.
Õhtu veetsime Clara ja Gaby sõprade seltsis. Alguses mõtlesin, et ehk õnnestub mul ära nihverdada, kuid lõpuks nautisin ma seda väga. Kuid väsimus võttis võimust ja peale õhtusööki ma voodis maandusin.
No comments:
Post a Comment