Pühaõhtu söömaajad

Algan kohe kenasti reedesest (29.08) söömisest. Toimus kõik Clara juures. Ta vanemad olid just jõudnud mägedest tagasi ning kaasa toonud head vabas looduses kasvanud veiseliha. Oli küll täitsa hea, kuid kui ma kuulsin lauset, et Eestis ei saa kusagil veiseliha, siis ma ikka ütlesin ka, et tegelikult ikka saab, olen isegi saanud ja sealjuures päris head kohalikku varianti.

Manuel küpsetas liha seekord peaaegu päris grillil - need insta grillid, ühekordsed, ajasid asja ära küll kenasti. Liha üks tükk kaalus kusagil 400-500g ja seda oli liiga palju, liiga palju. Hommikul närisin veel enda tüki jäänuseid, sest õhtul lihtsalt ei jõudnud süüa enam. Seltskond oli meeleolukas. Nägin Albat üle pika aja - oh, kui kena oli teda ikka näha. :)

Ja nüüd imestage, kui kõva sõnapidaja ma olen - eile kuulutasin kõigile, kuidas ma Algemesisse ikka ei lähe ja tahan randa minna jne. Reede õhtul juba oli korra jutuks, et võib-olla on ilm selline pilves ja ei ole kõige etem rannailm. Seega jäin kaaluma ja kaalusin ennast ikkagi sinna maale, et lähen käin koos teistega (Manuel, Liis ja Signe) seal ära, tsekin selle kohaliku turu ja Clara kodu ka siis korraga üle.

Laupäev (30.08). Sõit sinna Cullerast kestis kusagil pool tundi. Kohale jõudes parkisime auto ära ning läksime Clara juurde apteeki. Apteek, mis on Clara oma, oli mõnusalt pisike ja hästi hubane. Vähemalt nii palju nagu apteegid ikka olla saavad. Paar sõna juttu ning Manuel sai võtme ja edasi läksime juba maja vaatama.

Oli mida vaadata vähemalt. Maja on Manueli töö - ta on arhitekt. Korralik, kõik kiitvad sõnad lahenduse suhtes. Asub siis raekoja platsi kõrval. Apteeki on võib-olla maksimaalselt mõned minutid jalutada. Moderne ja kokku 4 korrust. Kõige esimesel korrusel on auto garaaž ja selline väike grillimisnurk - kui mõni pidu on, siis ei pea ülesse kolima laste ja kõigega, saab all ära teha ja ülemine korrus jääb korda - suur ruum. Lisaks siis peauks ning trepp teisele korrusele. Teisel korrusel oli vanemate tuba, köök, elutuba ja välituba (kus saab ilusate ilmadega süüa). Kolmas korrus on mõeldud täielikult lastele. Laste mängunurk. Poiste tuba, kus nad elavad praegu koos ning beebi tuba, mis on praegu veel sellises valmimisjärgus ning Marci mittevalmis tuba, sest selle saab ta siis, kui ta üks kord kooli läheb ja õppima hakkab - mida ta minu arust ka juba praegu teeb.. :) Neljandal korrusel on Gaby isiklik "mancave" ehk kontorinurk, kus ta tavaliselt oma muusikat nii kõvasti kuulab, kui tahab. Maja läbiv värv on valge ning tumeparkett. Väga kihvtilt on lahendatud mure - maja on üsna kitsas, kuna asub teiste majade vahel ning pole seal vanalinnas seda ruumi laiutamiseks. Sees aga tundus vägagi suur - klaasist vaheseinad annavad väga palju juurde.

Peale külaskäiku näidati veel kirikut. Pidi külakirik olema, kuid tegu on peakirikuga. Tõeliselt hämmastav, millised kirikud Hispaanias on. Uhked, suursugused ja meeletult hästi säilinud. Algemesi peale pidi 5-6 kirikut olema.

Siis sealt edasi külastasime mingisugust minu jaoks väga kahtlast poodi - müüdi pähkleid, koeratoitu/kassitoitu ja jahu. Seal käidi mandlijahu jahil lihtsalt. Pidi odavam olema kui turul. Korra veel külastasime Clarat ning seejärel turgu avastama. Oleks ma teadnud, et jälle shoppamiseks läheb, oleks ma küll Cullerasse jäänud mõtlesin sellel hetkel päris sügavalt. Peale esimest poodi ma polnud ka veel kindel, kas ma ikka tahan shopata väga enam - kõik vajalik olemas ja ootab kokku pakkimist. Leidsin ühe roosa  pluusi - roosa, mõelge nüüd, roosa - ja panin selle 6 euro eest endale kotti. Liikusime edasi. Turg oli üsna väike, kuid kihas sellegi poolest inimestest. Igas suunas. Külastasime paari väikest poekest ning lipsasime ka teistest läbi. Peamiseks kohaks sai meeletute allahindlustega pood. Ma leidsin endale kusagil 8 euro eest kaks pluusi ja sellised heast materjalist püksid, millega kas kevadel/suvel või ühikas ringi tatsata. Head diilid mu meelest. Aga aeg oli seal maal, et peab juba vaikselt tagasi Cullerasse minema, et pühalõuna söömaajale mitte hiljaks jääda.

Liis ja Manuel läksid esimese check-in'i tegema ning meie Signega jäime keskväljakule, aga kuna keskväljak oli ilmselgelt liiga palav, otsustasime mingisuguse pudipadi poe kasuks. Esimese asjana nägin mütse. Kostüümi mütse, vaatasin ringi ja leidsin täpselt selle, mida vaja oligi ja mis ebay's oli ikka väga üle hinnatud, vähemalt need, mis ma vaatasin.. Sellel aastal käisime esimest korda saunamaratonil - täiesti rohelised olime, ei teadnud asjast maad ega mütsi. Järgmise maratoni ettevalmistused algasid juba mõni aeg tagasi, kus mul tekkis väga hea kostüümidraama mõte. Väike vihje siit (emps ütles, et ma näen hea välja, jee):

Tagasi Cullerasse jõudes, vahetasime riided ning hakkasime jala restorani poole astuma. Jõudsime esimestena kohale, peale meid saabusid Clara, Gaby ja lapsed ning viimastena Juan, Alba ja tema vanemad ning Clara vanemad. Pidulaud oli kaetud 14 inimesele.

Esimesena tulid eelroad - kalamaarid, fritüüritud krevetid ja kala ning salat. Mulle oleks sellest ka ausalt piisanud. Pearoog saabus järgmisena. Kaks suurt panni paellat. Üks mereandidega ja teine kana- ja küülikulihaga. Minu lemmik on teine. Maitselt on parem lihtsalt. Aga okei, tunnistama peab seda, et ega ma mingisugune spets asjatundja ka nüüd ei ole, et 100% teaks, milles see iva peitub. Magustoidust ei saa kahjuks rääkida, sest seal mina seda süüa ei jõudnud enam ja jätsin vahele. Magustoidud lõpetatud neil, kes võtsid, siis liikusime edasi autodesse ja suundusime Clara juurde. Ahjaa, ma poole silmaga nägin, kuidas arvet tasuti, umbes 250 eurot. Peab mainima, et kallis lõuna siiski. Signe hiljem mainis, et üks pann paellat maksab kusagil 70 eurot - ma poleks kunagi osanud arvata, et nii palju.

Jõudes Clara juurde valmistas ta mingisugust jäätiselaadset asja oma imemasinaga - jää, piimapulber, sidrunikoor, suhkur. Päris huvitav magustoit. Nad rääkisid seal juttu, millest ma mitte midagi aru ei saanud ning üks hetk tundsin, kuidas tegelikult tahaks duši alla ja jahutust saada. Lahkusin meeldivast seltskonnast. Teistelgi ei läinud kaua aega kuni nad järgi tulid. 

Plaan oli selge, natuke puhkust ja kuivamist ja seejärel peaaegu (arvatavasti) viimasele jalutuskäigule randa. Inimesed istusid ikka veel kusagil kella 21-22 mere ääres, kes sõi, kes ehitas lapsega liivalossi, kes ujus jnejnejne. Inimesed on ägedad. Äge on neid vaadata ja jälgida. Tulles kodu poolt, kuulsin mingit kahtlast laulmist ja pargi juurde jõudes selgus, et mingisugune teenistus on käimas. Lisaks avastasin, et siin hakkab ka sügis kätte jõudma, lehed kukuvad puudelt alla.

Pika seeria üsna kenasid pilte sai tehtud rannast, merest ja päikeseloojangust. Mina vähemalt olen rahul, mälestuseks on hea, kui ikka pilte vaadata ja hiljem lugeda, kui rumalat juttu ma kirjutanud olen.

Jalutuskäik oli super mõnus, ei olnud liiga külm ega liiga palav. Õhtusöök oli puhas viisakus minu poolt, kõht lõunasöögist oli ikka veel täis. Rääkisime erinevatel teemadel. Sain lõpuks oma avastuse ka edasi öelda. 1) Marc on sündinud 21.07.07 ja Carlos 04.04.10 .. Beebi tähtaeg on määratud jaanuari keskele, väga-väga äge oleks, kui laps sünniks 15.01.15, siis klapiks ideaalselt mustriga, mis juba kahel korral on toiminud. Selle kohta saab ainult pöidlaid hoida, et see ka nii läheks. 2) Marc on kõige vanem ja tema nimi lõpeb C-tähega. Carlos on vanuselt teine ja tema nimi algab sama tähega, millega Marci nimi lõpeb. Nüüd siis minu tähelepanek - sigalahe oleks, kui sündiv beebi saaks nime S-tähega, sama tähega, millega Carlose nimi lõppeb. - Kas ma mitte pole geniaalne? Nii palju välja mõelda. Lausa lahe!

Ja kui kedagi peaks nii muuseas, täiesti kogemata huvitama, kuidas mu hambapasta seebiooper edeneb, siis veel olen ma suutnud temast viimast välja pigistada, ehk õnnestub see ka veel viimastel päevadel! Varsti, üsna varsti!