Vähem, kui nädala pärast näeme - RAISK!

Vaikus on olnud minu poolt. Aga ega väga midagi toimunud ka ei ole eriliselt. Lühikokkuvõte nädalavahetusest on lihtne - shoping. Ma ei liialda, kui väidan, et vist Cullera kõik väiksemadki putkad Signega koos ära vaadanud. Pean tunnistama, et rohkem ma ei viitsi. Shopingu piir sai ka täis. Avatud on ainult veel puhkuse jaoks kõik uksed.

Laupäeval (23.08) sõitsid kõik pulma. Olevat olnud selline pisem pulm. Laulatus väikeses kabelis ja peale seda pidu. Ja nüüd tuleb üllatus, või no okei, mis üllatus, tegelikult on aru saada, et keelebarjäär on siin ka olemas. Kui veel mäletate, siis kusagil kuu tagasi käisid poisid õmbleja juures, et endale pulmaks "suits" õmmelda. Tegelikult olid poistel roosakad lühikesed püksid ja valge särk. Kogu "suits". Liis jõudsis ka laupäeval pulma ajaks siia (Signe tütar, Manueli elukaaslane) ja ta arvas, et võib-olla oli seda sõna lihtsam kasutada, kui seletama hakata, mis täpselt - ma arvan ka seda sama, kui natukene mõelda, siis tegelikult täiesti loogiline. Pulma järelpidu olevat palju ägedam olnud, kui laulatus kabelis oli. :) Pilte olen ma mõned näinud ja pulmakleit oli küll maru ilus!

Ilm oli meil laupäeval veidi kehvema poolne. Vähemalt terve hommik ja natukene peale lõunast, kusagil nelja paiku viskas jälle ilusaks. Kuid kuna Signe veel ei olnud merre jõudnud, siis käisime hommiku poole külma tuule ja sooja veega meres ära. Tegelikult peab tõdedma, et võrreldes Eesti ilmateatega oli isegi see ilm nagu suvi. Olen ikka silma peal hoidnud, et kuhu ma siis mõne päeva pärast lennukiga maandun. Ei tundu nagu väga ahvatlev tegelikult.. 

Käisime õhtul Signega poodlemas. Seekord võtsime ette tänavad - ülesse ja alla ja edasi ja tagasi ja ilmselgelt iga väiksem pood/kiosk/putka vajas uurimist. Mul olid silme eest lõpuks nii kirju kui kirju enam olla saab..

Pühapäeval (24.08) otsustasin salamisi, et veedan pool päeva voodis vähemalt, kui on samasugune ilm nagu laupäeval oli. Ei jõua mina enam poodlema minna. Aga muidugi, päike paistis ja väga tore ilm oli just randa minekuks. Jätkuvalt teine rahvas kõik oli pulmas. Mõnulesime päikese käes mõned tunnid ja mida aeg edasi, seda rohkem mulle tundub, et jah, mina rohkem pruunimaks enam ei lähe.. No lihtsalt ei lähe. Iga päev kuni 5h olen päikese käes olnud enamvähem, aga ei lähe - pseudoprobleem. Signele piisas sellest 2h, mis me pühapäeval olime, ja jumalast pruun juba. Eks inimese nahatüüp ole ka erinev. Mõnel hakkab kiiremini peale, mõnel aeglasemalt.

Kuid ega õhtul ikka ei pääsenud. Kusagil viie kuue paiku saabusid Manuel ja Liis. Seletasid natuke, kuidas pulm oli ja siis keerasid siestale ja nii nad magama jäid. Ja meie läksime peale nende saabumist jalutuskäigule. Jalutuskäigule poodidesse. Aga seekord mööda ranna äärt. Nii hea on ikka mööda ranna äärt liiva sees jalutada.. Aga poode on selle väikese linna kohta ikka liiga palju. Kuid õnneks kõikidele kodustele on midagi kingituseks leitud ja see mure vähemalt kaelast ära, et tühjade kätega tagasi läheks.

Lõpuks saabus kaua oodatud esmaspäeva (25.08). See tähendab seda, et nädala pärast on mul asjad koos ja ma hakkan Eesti poole oma eriti pika lennuga tulema. Õnneks ei tule ma üksi, tuleme ju kolmekesi - Signe ja Manueliga koos. Teisalt tähendas see seda, et algas viimane nädal lastega. 

Marc oli eile kui kullatükk. Mitte mingeid probleeme temaga ei olnud. Ju sellepärast ka, et sõna "homework" ei maininud kordagi. Clara ütles, et teeb ise temaga, siis kui kodus on. Tal palju enam pole teha jäänud. Võib-olla paar lehekülge Valenciano töövihikust ja see on ka kõik. 

Rannas see-eest on ikkagi kriis hoovustega. Eile oli rannavalvel tihe pääste päev. Ma arvan, et neid päästetuid oli lõpuks rohkemgi veel. Meie ajal toodi välja kusagil 7 või 8 inimest. Miks nad välja toovad või mis põhjus on - point selles, et kui lainetega liiga sügavale kaasa lähed, siis hoovused takistavad sul välja tulemist või siis parem sõna oleks raskendavad. Ja inimestele (lastele, vanuritele jm eelkõige) on välja tulemine kohati vägagi raske. Ja nii nad siis tõid järjest kaugemale ulpinud inimesi välja. Ning muidugi panid sildid ka ülesse, et ujuda ei tohi. Inimesed kuulasid. Vähemalt selles piirkonnas ei ujutud. Hea seegi.

Meie kolistasime ennast üsna pea koju basseini, sest lapsed ujuda ei saanud. Tänaseks (26.08) on kokkulepitud, et kui rannas punane lipp, siis meie pöörame otsa ringi ja tuleme kodu basseini, sest siin nad saavad vähemalt ujuda ja vett nautida. Okei, peavad minu seltskonnaga leppima, kuid saavad vette vähemalt, et ennast jahutada, sest väljas lubas kuni 40 kraadi sooja täna.

Õhtul jätsin mägironimise vahele. Signe, Manuel ja Liis läksid mägedesse matkama. Ma vaatasin välja korra - päike lõõmas. Lisaks hommiku poolikust ikkagi veidi väsinud. Otsutasin vahele selle rännaku jätta ja minna mere äärde jalutama ja nautima. Ilmselgelt nautisin. Enne magama minekut tegime veel väikese seltskondliku veini ja jäätise - puhas mõnu! :)