Wednesday, August 20, 2014

Hip-hip-hurraa


Eile (19.08) oli päris kurb päev. Mitte küll otseses mõttes, aga üks poiss otsustas järkata oma kohutavat käitumist. Nii kui mainida sõna "homework", nii saab kohe heast tujust halb. Toimib nagu mingusugune võlusõna, kuid vastupidiselt. Võlusõna peaks ju tooma endaga kaasa positiivseid elamusi, aga Marciga on vastupidi. Natukene kurb on, sest tegelikult ta on tark poiss ja teab vastuseid ning lahenduskäike, aga tal on lihtsalt vaja pisaraid valada, karjuda, kisendada, asju loopida. Täna mõtlesin, et juuli alguses oli tsirkus, kus tund aega nägid vaeva, et ta selle kaks lehekülge ära teeks ja tegemiseks läks sealjuures aega maksimum 10 minutit - võimle tund aega, et ta need lehed 10 minutiga ära teeks.. Vahepeal oli hea, polnud ühtegi probleemi, läks lihtsalt. Ja nüüd siis jälle. Tsirkus kahekordselt kuubis. Õnnetuks teeb lihtsalt. Oleks ju palju lihtsam alguses rohkem pingutada ja siis suve nautida, aga ega jah, väiksed lapsed seda kohe nii ei taju.

Gaby õde Marga on siin. Seda ma juba mainisin, aga seda tunnet poleks küll osanud oodata, mis mind eile tabas. Kõik on tore, sest ta tõesti aitab palju - lapsed saavad temast paremini aru ja teevad osad asjad koheselt ära. Kuid, mis mind kõige enam häirib on see, kui ta räägib ainult hispaania keeles ja vahepeal minu nimi lihtsalt seest läbi jookseb ja keegi ei ütle ka mulle, millest jutt käis. Loll tunne on lihtsalt. Tead küll, et sinust räägitakse, aga mida ja mis kontekstis, seda ju ei tea.

Käisime veel rannas ja siis jõudsime koju tagasi täpselt sellel ajal, kui Clara jõudis töölt. Sõime lõunat ning siis oli siesta.

Õhtusöögi ajal jälle see samamoment, kus kõik räägivad midagi, aga mida aru ei saa. Kuna ma olin päevast piisavalt väsinud, siis ma ei viitsinud väga pingutada ka, et üritada aru saada. Kuni lõpuks mulle ka ära seletati, et Marci sõbrad enamvähem kõik lähevad kolmapäeval (20.08) Aquopolisesse ehk veeparki. Clara teatas, et järjekord võib olla kuni ühe tunni pikkune seismine, kuna paljud on puhkusel ja ilmad ei ole ranna jaoks ka nii imepäraselt soojad. Oli erinevaid arvamusi, kuid peamine argument mitte minekuks oli see, et Marci käitumine ei ole kõige meeldivam olnud. Sinna see uus kogemus läks, kuid mingi moment peab ta õppima, et ei saa niimoodi käitudes kõike saada, mida tahab ja kuhu tahab. Aga kes teab, äkki Marci käitumise paranedes on ikkagi minek üks päev, kümme päeva veel siin ju.


Täna (20.08) on siis Eesti 23. taasiseseisvumispäev! Palju palju õnne Eestile! Hip-hip-hurraaa!! Uhke tunne on eestlane olla. Minu meelest on peamine see, et tunned ise enda sees seda tähtsat tulukest põlemas: "Jess, ma olen eestlane!" Vahet ju pole, kus riigis või mandril hetkel asud, peamine, et ikka lõpuks kodumaale tagasi tuled.

Pere juurde minnes ei olnud mingit tunnet - vähemasti head tunnet mitte. Eks ta läks ka nii nagu läks, kuid seekord veidi teises suunas. Carlosega on lihtne, kutt on nii rõõmus väike päike ja teeb kõik kohe ära, kui midagi ütled, probleemideta. Marc aga otsustas täna, et riiete vahetamine on kõige mõttetum tegu täna ning otsustas kemplema sellega hakata. Eks ole. Igatahes Marga talle midagi pikalt seletas, isegi minu see "Mida sa räägid talle? Ehk saan ma ka teada?" nägu ei aidanud ka mitte. Jälle tuli see nn üleliigne tunne peale, et mida kuradit ma siin üldse teen, kui ma ei tea mitte midagi, mis toimub ja ega väga ei seletata ka, mis toimub. 

Mängisime lauamängu ning Marc oli Margale lubanud, et peale mängu teeb kodutööd. Okei. Mis mul ikka öelda on. Mängisime ja no nii palju uusi reegleid oli selles piraadi lauamängus juurde tulnud. Esiteks, kui sul pole nuppe oma värvi peal ja kuus veeretad, siis saad automaatselt +1 ehk siis seitse sammu edasi liikuda. Teiseks, kui su käimisteele jääb ruut, kus on peal kaks nuppu, siis nendest sa üle minna ei saa v.a juhul, kui nad on värvilise ruudu peal. Ühesõnaga, mida iganes. Aga hea uudis on see, et mina võitsin!! Esimest korda, ausate reeglitega, mitte muutuvatega. Tähtis ära märkida ikkagi.

Kartsin seda momenti, kus tuli kodutööd tegema hakata. Aga vastupidiselt paarile päevale oli poiss väga rõõmsameelne ja tegi kõik ülesanded imelihtsalt ja toredalt ära. Sära silmis seal juures. Ja mulle meeldis teda õpetada, hea oli! Lihtne oli, teda huvitas. Ja ma arvasin, et piirdume lõpuks paar leheküljega. Kuid tulemuseks oli kümme lehekülge! JAH, kümme lehekülge! Ise ka üllatusin, aga nii need lehed lähevad, kui poiss tahab teha! Hea-hea tunne, positiivne tunne! Hiljem sain teada, et Marc oli nii palju pingutanud arvatavasti ainult sellepärast, et veeparki saaks minna.

Edasi ootasime Gaby ära ja läksime randa. Rannas sai Marc teada kurva uudise, et sel hetkel, kui tema rannas on, on tema sõbrad veepargis. Marc olevat veidi kurb olnud, aga mina küll aru sellest otseselt ei saanud, mängisime palli ja olime niisama ägedad. Tagasi tulles Gaby mainis mulle, et nõuda talt ei saa, siis ta ei teegi midagi, sest talle meeldib protestida. Aitäh, et sa mulle seda nüüd ütlesid, nüüd, kus ma hakkan vaikselt asju pakkima. Reaalsus on selline, et lapsevanem oma lapsega võib teha, mida tahab, kuna teab oma last läbi ja lõhki. Mina võõra inimesena seda teha ei saa, ma ju ei tea, kuidas laps selle peale reageerib, kui ma lihtsalt minema jalutan ja ta sinna jätan. Minul lasub suurem vastus nii vaimselt kui ka hingeliselt ja kõik muud moodused ka. Ning lapsevanema ja võõra inimese vahel, kes on siin ainult kaks kuud, on väga suur vahe.

Kusagil vahepeal kuulsin, et täna lõunaks on läätsesupp. Püha manna. Ma lootsin, et seda enam ei juhtu. Ja ei juhtunudki, aga homme (21.08) juhtub. Õnneks on valida kas fideua või läätsesupp. Ilmselgelt on teada, mille kasuks mina otsustan.

Lisaks, lisaks - homme on see päev, kui saabuvad Manuel ja Signe. Ma pole siiamaani aru saanud, mis täpselt toimub või mida mina tegema homme pean või ei pea, kuid niisama ma ka istuda ja aega surnuks lüüa ju ei saa ometi. Manuel küsis, et kas ma midagi Eestist tahan - ilmselgelt leiba ja heeringat, tuli täpselt isu. :) 

Sellepuhul, et nad tulevad, tuli minul mingi super äge koristamise tuju. Iga nädal pühin põrandad puhtaks, sest see kogus liiva, mille siit iga kord rannast tulles kaasa tassib on meeletu. Meeltu ikka kõige otsesemas mõttes.

No comments:

Post a Comment