Eile (15.08) oli siis Hispaanias mingisugune püha. Ilmselgelt ma ei tea, mis pühaga täpselt tegu oli, kuid kindel oli see, et keegi tööl ei pidanud olema. Päeva veetsime rannas ja lisaks ühinesid meiega Clara vanemad. Peale rannas veedetud aega läksime Clara vanemate juurde lõunatama.
Seekord sain valida kas tahan salatit või tomatipüreesuppi eelroaks. Valisin teise, sest midagi uut on ju alati hea. Kui ma valida oleks saanud, siis pearoa oleks ära jätknud, sest sellest sai kõhu nii mõnusalt täis. Iseenesest oli tegu külmroaga - jääkuubikud oli ka veel lisaks pandud, et kindlasti ikka külm oleks. Tomat lihtsalt ära püreestatud (võib ka kasutada tomatipüreed, mida saab poest osta) ning lisaks hakitakse kõrvale erinevaid juurvilju - meil oli nt paprika, tomat, sibul ja kurk + kuivatatud saiakuubikud. Pearoaks oli meil seekord makaronisupp (meenutab vähe kukesuppi, aind vähe paksem - vähem vedelikku) ning siis sellele leemele ise valid, mida tahad ehk eraldi taldrikutel on keedetud kartul, keedetud kaalikas, erinevad lihad (kana-, veise- ja sealiha), mitmed vorstikesed (nende seas leidus ka verivorsti) ja ei puudunud ka herned. Ma tegin endale kananuudlisupi. Hea lihtne ja üle ei olnud millegagi pingutatud.
Seekord sain valida kas tahan salatit või tomatipüreesuppi eelroaks. Valisin teise, sest midagi uut on ju alati hea. Kui ma valida oleks saanud, siis pearoa oleks ära jätknud, sest sellest sai kõhu nii mõnusalt täis. Iseenesest oli tegu külmroaga - jääkuubikud oli ka veel lisaks pandud, et kindlasti ikka külm oleks. Tomat lihtsalt ära püreestatud (võib ka kasutada tomatipüreed, mida saab poest osta) ning lisaks hakitakse kõrvale erinevaid juurvilju - meil oli nt paprika, tomat, sibul ja kurk + kuivatatud saiakuubikud. Pearoaks oli meil seekord makaronisupp (meenutab vähe kukesuppi, aind vähe paksem - vähem vedelikku) ning siis sellele leemele ise valid, mida tahad ehk eraldi taldrikutel on keedetud kartul, keedetud kaalikas, erinevad lihad (kana-, veise- ja sealiha), mitmed vorstikesed (nende seas leidus ka verivorsti) ja ei puudunud ka herned. Ma tegin endale kananuudlisupi. Hea lihtne ja üle ei olnud millegagi pingutatud.
Õhtuks olid plaanid juba ammu tehtud. Clara ja Gaby tahtsid sõpradega välja sööma minna ja kuna nad ei ole kaua aega saanud käia, sest ei ole lapsi kellegi silma alla jätta vms, siis muidugi ma olin nõus. Selleks ma ju siin olengi, et neid aidata. Õhtu möödus kiiresti. Mängisime erinevaid mänge, mille hulka kuulus Wii, Rummikub, Uno, Pokemon jne. Carlos jäi üks hetk magama ning Marc tegi maratoni, vaatasin vahepeal kella, kell ikka tiksus edasi ja vist kusagil kella 1 paiku otsustas ta, et nüüd oleks aega magama minna. Mu voodi siin armsaks saanud, siis otsustasin, et ootan Clara ja Gaby ära ning peale seda tuttu. Selgus, et kui kell 3 oma voodisse sattuda, siis ega uni enne kella viite või kuute ei tule.
Täna (16.08) tegin siis silmad lahti kell 13. Ma ei oleks arvanud, et nii kaua suudan siin magada. See selleks. Tähtis oli see, kuidas päev algab. Kõige pealt, ilm on päikese vaba. Teiseks, ma olen elektrita ja öösel sadas ikka korralikult. Ma mõtlesin, et kõigil on elektrivaba päev, aga tegelikult olin ainult mina see, kellel elektrit polnud. Andsin sellest ka Gabyle teada, lubas läbi tulla, kui koju jõuab. Hästi. Aga mingi moment viskas üle, et mitte midagi teha ei ole, telekas on tumm, sügavkülmik sulab. Ma elektriku lapselaps, midagi ikka tean. Otsisin tunde järgi elektrikapi ülesse. Kõva kapp peaks mainima, lihtsalt plastik kaas ees ja selle taga on lülitid. Üleval on sees ja all on väljas, seda teab igaüks. Lülitasin sisse, kaks sekundit ja uuesti väljas. Midagi ei osanud mõelda, mõtlesin, et ülekoormus ehk. Mitu korda katsetasin, enne kui mõistus ütles, et lülita kõik välja ja hakka ühe kaupa lüliteid sisse tagasi lükkama. Toimis. Toimis täpselt nii palju, et lõpuks sain ka teada, milles probleem oli. Vihmas oli probleem. Niiskusega lükkab pliidi kaitsme välja, pidi aitama see, kui ahi lahti teha ja paar tundi lasta niiskusel välja tulla. Vähemalt on mul elekter.
Lõunaks sõime pisikesi kaheksajalgu. Poleks kunagi arvanud, et need võivad nõnda hästi maitseda. Okei, koos riisi ja juurviljadega. Esmaspäeva õhtul teen mina süüa. Mõtlesin, mis ma mõtlesin, kaalusin, mis ma kaalusin, otsustasin šnitsli, karutli ja kastme kasuks. Ning õhtuks jõudsin veel juurde mõelda, et šnitsel üksi on igav, sinna peale paneks veel ananassi ja seeni ning juustu kah, siis on ikka täis komplekt. Hea, et ma ühe suve ikka Metsarõõmus töötades veetsin, vähemalt oskan süüa teha, midagi ehtsat ja eestimaist.
Lõunaks sõime pisikesi kaheksajalgu. Poleks kunagi arvanud, et need võivad nõnda hästi maitseda. Okei, koos riisi ja juurviljadega. Esmaspäeva õhtul teen mina süüa. Mõtlesin, mis ma mõtlesin, kaalusin, mis ma kaalusin, otsustasin šnitsli, karutli ja kastme kasuks. Ning õhtuks jõudsin veel juurde mõelda, et šnitsel üksi on igav, sinna peale paneks veel ananassi ja seeni ning juustu kah, siis on ikka täis komplekt. Hea, et ma ühe suve ikka Metsarõõmus töötades veetsin, vähemalt oskan süüa teha, midagi ehtsat ja eestimaist.
Lisaks täna otsustasin, et viin oma rahakoti jalutama. Vajab ju temagi tuulutust. Aga ega ma niisama tühjalt temaga jalutamas ei käinudki. Sahmisin lihtsalt mööda poode ringi ja vaatasin, mis pakutakse. Ka Culleras on mõned nn hiinakad, kus kaup on reaalselt odav ja otse Hiinast. Külastasin kõige suuremat ja no, oleks vist patt jätta tunnistamata, et tegelikult jalanõude puhul mind firma absoluutselt ei huvita, huvitab välimus ja hind ning mida odavamalt kätte saab, seda kindlamini ma koju nendega lähen. Nii ma sealt ära jalutasin 16euroga kaks paari jalanõusi. Alles hiljem tabas mind, et päris odav diil. Igal juhul on minek sinna uuesti lähiajal.
Samuti oli aega vaadata ja jälgida, kuidas müüjad oma klientidesse suhtuvad ja mida nad teevad jne. Poodides on üsna korralik teema, aga kui poes kliente pole, siis tädid istuvad oma toolikese peal ukse kõrval ja kädistavad nagu väikesed pääsukesed, kes esimest korda üksteist näevad. Teine äärmus on promenaadil, kus mustanahalised kauplevad. On erinevaid putkasid - käekotid, ehted on peamised, mõned jalanõud ja riided. Müüjad on ka täpselt sama erinevad, kellel on ikka väga sügavalt suva, et asjadest huvitud ja tema tegeleb oma telefoni või sõbrannaga. Teised on väga püüdlikud ning kutsuvad inimesi oma kaupa uudistama. Naljakas oli vaadata natukene, samas huvitav. :) Aga ega need tüübid inglise keelt ei räägi ja päris ilma hinnasildita asja ma nende käest osta ei julge - ülesaamise võimalus on suht suur ja seetõttu ma ootan asjalikke keeleteadmistega inimesi, kellega koos minna.
Samuti oli aega vaadata ja jälgida, kuidas müüjad oma klientidesse suhtuvad ja mida nad teevad jne. Poodides on üsna korralik teema, aga kui poes kliente pole, siis tädid istuvad oma toolikese peal ukse kõrval ja kädistavad nagu väikesed pääsukesed, kes esimest korda üksteist näevad. Teine äärmus on promenaadil, kus mustanahalised kauplevad. On erinevaid putkasid - käekotid, ehted on peamised, mõned jalanõud ja riided. Müüjad on ka täpselt sama erinevad, kellel on ikka väga sügavalt suva, et asjadest huvitud ja tema tegeleb oma telefoni või sõbrannaga. Teised on väga püüdlikud ning kutsuvad inimesi oma kaupa uudistama. Naljakas oli vaadata natukene, samas huvitav. :) Aga ega need tüübid inglise keelt ei räägi ja päris ilma hinnasildita asja ma nende käest osta ei julge - ülesaamise võimalus on suht suur ja seetõttu ma ootan asjalikke keeleteadmistega inimesi, kellega koos minna.
Ilm oli jalutamiseks ülihea. Parajalt soe, mitte liiga külm ja mitte liiga kuum. Ning liivalosside ehitajad olid oma kaunite ehitiste taastamisega vägagi ametis, öine vihm oli üsna nulli lähedaseks selle muutnud. Veel, mis kõrva on hakanud, väga palju vene rahvusest inimesi on siin. Tänaval jalutades iga 4 inimene, kes vastu tuleb kõneleb vene keelt. Huvitav.
Homne (17.08) plaan on rannas peesitada ja ilma nautida, ilm peaks seda lubama vähemalt. Ja kui ei luba, siis basseini saab suplema ikka minna.
No comments:
Post a Comment