Kui üks õige Hispaania vanaema tuleb külla

Eile (03.07) olime õnnistatud vihmaga ning poisid olid tublid ja vahvad. Täna on lõõmamas päike ja super on üldse see ilm. Samuti täna olid siin Gaby vanemad. Poiste vanaema teeb ülihästi süüa, väga-väga hea oli - kohalik Valencia toit. Nendega oli maru lahe suhelda ka ikkagi, mõnusad inimesed, ei oska mina hispaania keelt ja ei oska nemad inglise keelt, aga ideaaalselt saime hakkama, probleemid on inimeste enda välja mõeldud - me saime ilma hakkama. Täna otsustas Marc, et tal on kehv tuju, seega vahepeal oli vanavanematest kahju, aga õhtuks oli juba poisi tuju palju-palju parem.

Samuti mängisime mingisugust numbrite mängu, alguses ei saanud mitte midagi aru, aga kui juba poindile pihta hakkasin saama, siis Marc otsustas, et tema ei viitsi enam mängida ja tahab pigem multikaid telekast vaadata.. 

Tahtsin täna linna avastama minna, kuid juhtus täpselt nii, et hakkasin minema ja mõned meetrid olin käinud, kui otsustasin ümber otsa keerata ja randa minna - tõesti nii kaunis ja mõnus ilm on täna. Rannas kõrvetas kõvasti, kaua ei kannatud olla. Aga vähemalt oma rantidest sain lahti ja küll ma sinna linna ka lõpuks jõuan.

Lõpuks, kui ma tagasi jõudsin igalt poolt, suundusin õhtusöögile. Peaaegu ust avamas, kui oli kuulda Carlose kilkeid - ilmselge, poisid on basseinis. Sain Clara vennanaisega tuttavaks. Väga mõnus ja särav neiu. Carlose kala jõudis ka kohale, väikseke oli sellises šokis, et oli oranžist valgeks muutunud. Õhtusöök möödus Clara venna ja tema tüdruku seltsis, väga toredad ja avatud inimesed.

Ma arvan, et ma hakkan nende söömisaegadega vaikselt harjuma, kuid veidi raske on ikka. Enamvähem on nii, et kusagil 9-10 paiku sööd hommikust, kella 14 paiku on lõuna ja kell 20+ on õhtusöök. Eesti ütelus, et peale kuute õhtul, ära nuuma kõhtu - siin ei toimi, vist ei saagi toimima.