Mitte üks kolmapäev ei ole nii kiiresti möödunud kui seda tegi eilne (22.07). Alustasime hommikult kell 8.15 ja ettekannetega. Kogu päev oli planeeritud ettekannete jaoks. Meie ülesanne oli mõelda oma igapäevaste tegevuste peale ning seejärel selle kohta teha ettekanne, missugused on keskkonnale avalduvad mõjud läbi tegevuse, kuidas seda parandada saaks ja mida selleks teha tuleb ja seejärel ka isik, kes vastutab ja milline indikaator seda väljendab.
Alustasime oma grupiga esimesena, sest nagu ikka, kui esimesena ära teed, siis keegi ei oska oodatagi midagi - ei ole seda niinimetatud võrdlusmomenti. Meie grupp koosnes kolmest neiust mina, Helmi (Soomest), Iulia (Rumeeniast). Leppisime kokku, et ma teen üksi, kuna olin ka esimesel nädalal siin ning teised kaks teevad koos, sest neid ei olnud ja ma olin neile nagu mentor - kui neil abi vaja oli, siis aitasin ja suunasin, aga minu eesmärk oli rohkem see, et nad iseseisvalt hakkama saaksid ja nad said ka! Minu teemaks oli söögitegemine ühikas ning neil lugemine. Kui ikka läbi see asi mõelda, siis päris kreisi, missuguseid keskkonnamõjusid üks lihtne söögitegemine võib põhjustada. Mina mõtlesin esimese raksuga välja seitse:
Alustasime oma grupiga esimesena, sest nagu ikka, kui esimesena ära teed, siis keegi ei oska oodatagi midagi - ei ole seda niinimetatud võrdlusmomenti. Meie grupp koosnes kolmest neiust mina, Helmi (Soomest), Iulia (Rumeeniast). Leppisime kokku, et ma teen üksi, kuna olin ka esimesel nädalal siin ning teised kaks teevad koos, sest neid ei olnud ja ma olin neile nagu mentor - kui neil abi vaja oli, siis aitasin ja suunasin, aga minu eesmärk oli rohkem see, et nad iseseisvalt hakkama saaksid ja nad said ka! Minu teemaks oli söögitegemine ühikas ning neil lugemine. Kui ikka läbi see asi mõelda, siis päris kreisi, missuguseid keskkonnamõjusid üks lihtne söögitegemine võib põhjustada. Mina mõtlesin esimese raksuga välja seitse:
Järgmisena oli esinemise järjekord järgmise kolmiku käes Cordelia (Põhja-Iirimaalt), Irma (Hispaaniast) ja Martin (Eestist). Nad rääkisid taimetoitlusest. Üsna huvitavad vaatenurgad tegelikult, kuid seda ka sellepärast peamiselt, et grupis oli kaks taimetoitlast.
Kolmandana olid Dasha (Venemaa) ja Natasha (Moldova= - nemad valisid oma teemaks kosmeetika vs keskkond. Neljandana tuli Fons (Holland), kes jutustas oma kanafarmist ja kuidas nad Hollandis keskkonnasõbralikult kõike teevad. Viiendana esines minu toanaaber Eva (Gröönimaa), rääkis kohalikust toidust. Kuuendada tuli Kika (Slovakkia), kes oli teemaks valinud joonistamise ja valgustuse. Seitsmendada Davide (Itaalia) - teemaks suitsetamise mõju keskkonnale. Kaheksandada Emilia (Portugal), rääkis korgipuudest kui uuest trendist. Üheksandada esinesid Lies (Belgia) ja Daira (Läti), teemaks oli valitud Liesi vanemate hotell ja nende mõju keskkonnale. Õnnelik number kümme oli Ivan (Rootsi), rääkis oma hobist - lohesurfist. Üheteistkümnendada astus lavale viimane kolmik Mouna (Prantsusmaa), Esma (Holland) ja Julia (Ukraina). Neil oli üsna huvitav teema - mobiiltelefonide kasutamine 21. sajandil. Viimasena tuli esitlus Alexandra (Norra) poolt, teemal noorteorganisatsioonide keskkonnamõjud. Ja kogu selle aja oli meil mõnus võimalus pontšikuid süüa.
Kõiki ei õnnestunud järjest muidugi ära teha - vahepeale tuli lõuna. Lõuna seekord Derbys ei toimunud. Nimelt K-State naisteorganisatsioon korraldas lõuna, peale mida oli kutsutud rääkima Jay - sündinud naisena, tänasel päeval mees, et mida peaks üks naine meelespidama, et elus läbi lüüa. Väga huvitavad mõtted tegelikult. Ja mõned tasub kõrva taha jätta. Esimese testestorooni süsti sai ta 14 aastat tagasi ja tänaseks päevaks on motivatsiooni kõneleja. Inimesed on erinevad ja kõik ei saagi olla ühesugused selleks, et elus läbi lüüa, kuid sellegi poolest - tähtis on olla õnnelik ja edasipüüdlik ning omada sihti, kuhu jõuda tahad.
Peale lõunat jätkasime oma paari esitlusega ja siis rääkisime tänasest (23.07) üritusest veidi, mida ettevalmistada jne. Saime vastavad vahendid. Kõige parem uudis on see, et me saime RAAMATUD kätte. Ma sain oma mega super lahedad entsüklopeediad kätte - mu raamatud kaaluvad kokku 6+ kg, seega, kas pole mitte tore, et mul on kaks suurt inglisekeelset entsüklopeediat imetajatest ja lindudest. Super! Taimedest sain ka paar raamatut. Ma arvestasin sellega ette tegelikult, et ma ei saa nii palju raamatuid, kui teised (osad said meil siin 7-9 raamatut) - kogus olenes hindadest suuresti ja kuna minu kaks suurt raamatut maksid mõlemad juba kokku 50$ peale, siis polegi midagi suurt loota, kuid ma olen nagu niiiiii rahul ja väga õnnelik nende üle.
Raamatud käes, tuli need ka ühikasse transportida. Jah, siis tekkis küll küsimus, miks ma nii suured ja rasked raamatud tellima pidin, päris hull oli ühikasse tulla nendega. Aga kohale ma jõudsin. Algas vaba aeg! Tegelikult, ametlikult vaba, kuid mitte ametlikult pakkimine. Kristina soovitas, et tegelikult hakake juba täna asju kokku panema, vastasel juhul ei jõua te mitte kusagile oma pakkimistega, kui näiteks kasvõi reedel avastate, et uut kohvrit on vaja, siis on hilja. Suurem osa rahvast kimas poodidesse ja osad jäid ühikasse. Ma otsustasin ka, et parem varem kui viimasel minutil. Järgmise nädala süsteem on lihtne. Programm maksab teise check-in pagasi kinni kuni koduni ning mis tähendab seda, et me oleme siit kolme kotiga tagasi tulemas. Ja süsteem, millest kohe räägin on selline. Üks suurem kohver (kõik kingitused ja muu pudi padi) jääb hotelli hoiuruumi ja väiksema kohvriga tripime mööda Seattle't ringi + ka käsipagas. Ja hotellides saab ka suurele kotile käpa peale panna, kui vaja on.
Nii ma siis seda pakkimist alustasin. Tegelikult, jõle nõme. Pakkimisega saabub teadmine, et peab selle laheda koha nimega Manhattan, KS maha jätma ja tagasi Eestisse tulema. Ei-ei, Eesti ei ole nõme minu jaoks, Eesti on mu kodu ja ausalt, igatsen nii mõndagi aspekti, kuid siin on ka kõik nii armsaks kuidagi saanud. Kuidagi imekergelt käis see kõik! Tegin endale kerge võrrandi, kuidas asju pakkida. Kõik asjad, mida mul ilmselgelt vaja ei lähe järgmine nädal lähevad sinisesse suurde kohvrisse, siis ma ei pea never-ever enam seda kotti siin olles lahti tegema. Kõik asjad, mis võivad vajalikud olla lähevad käsipagasisse või pruuni kohvrisse. Lihtne võrrand, aga kuna ma laenasin oma kaalu Martinile mõneks hetkeks, siis ma lihtsalt pakkisin. Lihtsalt pakkimine on ka tore.
Nii ma siis seda pakkimist alustasin. Tegelikult, jõle nõme. Pakkimisega saabub teadmine, et peab selle laheda koha nimega Manhattan, KS maha jätma ja tagasi Eestisse tulema. Ei-ei, Eesti ei ole nõme minu jaoks, Eesti on mu kodu ja ausalt, igatsen nii mõndagi aspekti, kuid siin on ka kõik nii armsaks kuidagi saanud. Kuidagi imekergelt käis see kõik! Tegin endale kerge võrrandi, kuidas asju pakkida. Kõik asjad, mida mul ilmselgelt vaja ei lähe järgmine nädal lähevad sinisesse suurde kohvrisse, siis ma ei pea never-ever enam seda kotti siin olles lahti tegema. Kõik asjad, mis võivad vajalikud olla lähevad käsipagasisse või pruuni kohvrisse. Lihtne võrrand, aga kuna ma laenasin oma kaalu Martinile mõneks hetkeks, siis ma lihtsalt pakkisin. Lihtsalt pakkimine on ka tore.
17.45 oodati meid juba all fuajees, et minna meie suveprogrammi osakonnajuhataja poole pitsaõhtule. Mmmm, pitsaaa! Tuleb mulle kohe meelde ühika ajast.. Sõime, loopisime frisbit ja rääkisime niisama juttu, tore õhtu oli.. Rääkisime pikalt Dylaniga (ühe mentori kihlatu) Eestist ja Ameerikast.. Kõige huvitavam fakt, mis ma õhtu jooksul kuulsin - Ameerika valitsus nimetas pitsa juurviljaks. Kuidas palun selline asi üldse võimalik on? :) Aga huvitav oli sellegi poolest.
Kui ühikasse tagasi jõudsime, oli mul plaan otsejoones minna magama, kuid neiud armsakesed, pakkusid välja, et võiks Aggiville minna, et magustoitu veidi süüa. Ehk siis käisime jäätisel. Hää jäätis on alati parem kui külmutatud jogurt!
Kuidas töllerdama jäid osad igal pool ning siis me Martiniga otsustasime, et tuleme kiiremas korras koju ära, sest uni on ikka nii peal. Väga kiirelt olime ühikas tagasi ja mul ei kulunud väga palju, et juba magusaid unenägusid näha! Enne muidugi kaalusin oma kohvrid ära.. Sinine kohver on juba 22,1 kg, pruun kohver on 5 kg kanti ja käsipagas on ka paarikilone praegu. Tundub edumeelne.
No comments:
Post a Comment