KC Royals

Tere tulemast tagasi, üsna vaikse võitu nädalavahetus oli meil, vähemalt siin blogis. Aga nii juhtub, kui nädalavahetused on juba ette pikalt ära täidetud ja vaba aja hea meelega kulutad lihtsalt paarile tunnile unele, mis on minu meelest täitsa kasulik.

Tegelikult peab kohe ära rääkima ka suhtlemise olukorrad, mis meil siin toimub. Neid on alati lõbus lugeda. Nimelt hakkavad meil siin väikesed grupid tekkima, kes kellega rohkem suhtleb ja kes vähem. Samuti ka sellised toredad kuulujutud levivad - ausalt neid on ikka igasuguseid, mida siin meie 20 inimese seas levivad. Lähemalt ei hakka rääkima, kuid jah, üritame, et need oma lõpu leiaksid. Pole ju vaja, et kogu üritusele draamat külge jääb. Kuid nii see on. Alati on, kui koos on 16 neidu ja 4 noormeest.

Kuid natuke lähemalt laupäevast (11.07). Käisime kohalikku matkarada puhastamas. Ise sain võsakäärid kätte ja puhastasime rada ja olime niisama toredad. Teine grupp tegi sama asja ja kolmas grupp ehitas aeda. Super lahe oli. Okei jah, palav oli ka, kuid ega see meid ei heidutanud, sest ausalt, täiega chill oli veidi tööd teha ja rabeleda.

Peale tööd saime kiita veidi, et nõnda tublilt oleme vastupidanud ja kenasti hakkama saanud. Ausalt seda oli hea kuulda, sest pingutasime ju ka. Lõuna sõime pikniku vormis seal samas koha peal.

Ega meil väga palju vaba aega alles ei jäänud. Kui enne pidi olema laupäeva pärast lõuna veidi vabam, siis siin saab sellest väga vaikselt unistada, sest meil on 23. juulil tulemas kontsert, millele eelneb väike jutuajamine ka meie oma koduriikidest ja keskkonnateemadel. Kuid selleks, et inimesed ikka kohale tuleksid, tuli ka plakatid ülesse riputada. Nii me siis läksime, käisime 3 pundiga strateegilised kohad läbi ja saime oma plakatitest üsna kiiresti lahti. Ülimalt lahedad ja sõbralikud inimesed on. Kõik tulid vastu 46 plakati peale tuli kokku 3 ära ütlemist, seega absoluutselt hea olukord.

Õhtusöögiga oli seekord teine teema. Paar nädalat tagasi käisid osad mingisugusel koosviibimisel, kuhu ka mina oleksin tahtnud minna, sest tegu oli sellise keskkonnaklubiga vms. Eile oli siis meil võimalus seda uuesti külastada. Natasha (Moldovast), Iulia (Rumeeniast), Kika (Slovakkiast) ja Eva (Gröönimaalt) tegid süüa ning edasi juba olime meie kutsutud kohale. Mängiti trumme, istuti ja jutustati ning siis söödi ja mindi laiali. Olen nüüd hästi aus. Paar nädalat tagasi ma ausalt arvasin, et jäin millegist imelisest ilma, kuid tegelikult päris nii ei olnud. Ei olnudki nii huvitav ja ebainimlikult tore. Täiesti tavaline, rahulik ja vaikne istumine. Söök oli ka tavapärane.

Meie Martiniga tegime sääred peale sööki, sest väsimus oli töötamisest peal ja ei tundunud väga, et tahaks kusagile peole (baari) edasi minna. Tüüpilised eestlased ikka. Tulime ühikasse tagasi ja avastasime, et Cordelia (Põhja-Iirimaalt) on veidi ülekuumenenud - saatsin ta jaheda vee alla ligunema ja hommikul (12.07) ütles, et see aitas, enesetunne oli tunduvalt parem. Veidi chillisime niisama ja siis tuli Helmi koos Beni ja Raelynniga ja tegid ettepaneku lauamänge mängida, ilmselgelt olime nõus. Kõigist variantidest mängisime Monopoly. Ma nii lootsin, et saan oma tavapärase võidu, kuid ei. Vahepeal oli isegi lootust, aga kuna ma ei saanud ühtegi värvilist kokku, siis ei olnudki lootust midagi ehitama hakata ja lõpuks andsin niimoodi alla, et kõik, mis mul oli läks Raelynnile eesmärgiga, et Ben pähe saaks. JA üllatus-üllatus, saigi!

Ega meile täna (12.07) ka väga vaba aega ei pakutud taldrikul. Meid viidi ühele tõsisele pesapallimängule. Mäng kestis kokku 3h ja ega väga jahe ka seal ei olnud kusagil nõks üle 40 kraadi sooja saime ära tunda. Hea uudis oli see, et Kansas City Royals võitsid mängu. Veel oli heaks uudiseks see, et me saime varjus istuda ja kolmandaks see, et me saime pesapalli vaatamas käia.

Algas kõik sõitmisega Kansas Citysse. Peaaegu kaks tundi sõitmist, kuid hakkama me sellega saame ilusasti. Teeme selfisid jne. Tavalised ülikooli elukad nagu me oleme.

Kohale jõudes oli ikka väga palju autosid. Davidi seltskond suutis ka avariisse sattuda, sest tunglemine oli meeletu. Palavus oli tappev, kuid väike ärevus oli samuti sees.

Ikka igal pool üritasime pilte teha ja meenutusi, et kõik nii palju kui võimalik meelde jääks, seega sai nii filmitud kui ka pildistatud. Väga aus olla, siis tegelikult oli super lahe. Tore oli midagi uut vaadata. Kuid 3 tundi palavuse käes istuda ja süveneda, ei toimi minu jaoks väga hästi. Kuid sellegi poolest meeldis mulle vahepeal täiega sisse minna ja ja lihtsalt jälgida, mis toimub. Hea on selle juures see, et vahet pole, millal mängu vaatad, kogu aeg teevad nad sama asja - kodujooksud on tahvlil kirjas. Mul vahepeal tekkis selline igavuse moment ka, aga kuna ei ole minu ala sporti, mida Eestis ametlikult tehakse, siis ei ole ka vast vaja paremat loota.

Selle ühe õige Ameerika hot dogi proovisime ka ära. Lihtsalt pidime. Korralikult hea asi. Selline lihakas.

Kuna meie tagasi sõidul kusagil ei peatunud, siis otsustasime, et lähme AJ's NY Pizza restorani, mis oli minu jaoks üleootuste lahe! Suur pitsa kolme peale oli rohkem kui küll. Väga maitsev pitsa - krõbe põhi ja hea olla.

Peale pitsasööki kruiisisime veidi tänava peal ringi ja lõpuks tuli täna õhtuse draama kord. Suhted meil siin on veidi segaseks kiskunud. Tekivad mingisugused whatsapp (üks app, milles meil on kogu seltskonnagrupp) grupid, mille pealkiri on enamvähem peoloomad ja sinna on kaasatud ainult kindel seltskond ja kellele siis edastatakse erinevate ürituste kutseid. Jah, ma sain hiljem tõelise põhjuse teada, mis see loodi, kuid esimene reaktsioon oli väga ebameeldiv minu jaoks - ma tundsin ennast "erilisena", sest mind jäeti välja, ma ei taha ju olla välja jäetud. Parim uudis selle kõige juures on see, et tegelikult asi õhtuks on juba maha rahunenud ja ma loodan, et kaob ära ka ja ei ole mingit 9.klassi tibitsemist, et kõigil oma seltskond, kellega suheldakse ja teised jäetakse kõrvale. Aga saame hakkama, sest maailma parandasime koridoris hiljem ära - igal olid oma vaatenurgad ja eks osad sai ka kõrva taha pandud.

Meil on ülimalt ilus siin vahel õhtuti. Kaunimat kohta kui Manhattan poleks osanud oodatagi. Rahulik vaikne ja mõnus linn! Välja arvatud siis, kui meie oleme linnas.