Friday, July 3, 2015

Laine möllab ja loksub


Nii lahe on. Igal õhtul lepime kokku, mis kell järgmisel päeval koos sööma lähme. Ja tavaliselt istume suurtes laudades, et võimalikult palju ära mahub. Lisaks tegime ka oma vestluse Whatsapp'i - hea infot vahetada. 

Aga tänasest (03.07) nii palju, et kuna homme on 4. juuli, mis on teada-tuntud rahvuspüha Ameerikas (ilutulestk ja kõik muud jutud). Siis täna on selline poolik püha neil (tegelikult ma ei tea, kui poolik see neil on või mitte, kuid veidi ilmselt) ja hommikul leppisime kokku, et lähme kell 7.30 sööma ja siis on täiega aega igal pool jokutada. Ma lükkasin kella täna ikka päris mitu korda edasi ja oleks olnudki nõus edasi magama - vanadus hakkab ära kaduma, noorus tuleb tagasi hoopis.

Kiire hommikusöök Derbys - täna jälle polnud häid pannkooke, seega läks hoopis ülihea muffin, mis oligi nagu ülihea muffin - apelisinimaitseline ja värki. Väike jogurt ja juba läks.

Kell 9 pidime olema Ward Hall'is (koht, kus siis meie loengud ja asjad toimuvad). Rääkisime täna "service learning'ust". Mida see endast kujutab ja mida see hõlmab.. Põhimõtteliselt on tegu vabatahtliku tööga, mida tehakse eesmärgil midagi muuta - mitte ei panusta ainult oma aega, vaid ka teadmisi, oskusi jne. Igal nädalal me siin midagi teeme, mis on sellega seotud - esimesena on meie korraldada kogukonna kontsert (bänd ja asi on organiseeritud, meie asi on reklaamida ja inimesed kohale saada, koos oma lahedate ideedega). Kontserti reklaamimisega, me täna veidi juba tegelesime ka. On tulemas spetsiaalne veebileht, erinevad plakatid ja väikesed QRF-koodi lehekesed (absoluutselt minu idee, nii uhke enda üle - missugune välja näeb, seda saab hiljem näha, kui juba kusagil midagi tehtud saab). Siis lähme ka matkaradu ehitama, mis saab olema ülimalt lahe kindlasti, sest sellise seltskonnaga on alati lahe selliseid asju teha. Lisaks teeme ka teadustööd Kristina mehe teadusebaasis või midagi sellist - igatahes lähme rahvusparki kohale ja korjame igasuguseid putukaid ja asju, et rahvuspark saaks inventeerida elusolendeid, mis nende rahvuspargis on, mida nad kaitsevad. Ülimalt ootan tegelikult seda, sest sellist asja ikka iga päev teha päris ei saa. Silmad läksid nii hullult särama, et ise ka ei usu.




Kogu selle jutuajamise lõpetasime kella 12 paiku ja seejärel mina ja Fons (Hollandist) rääkisime oma soovist, et kas oleks võimalik mõnda kohalikku farmi külastada, et näha, kuidas seal kõik toimib ja küsida, kuidas nemad oma talu pinnal hoiavad ja üldse näha, kuidas asi siin toimib, kui suured farmid kõik asjad ülevõtavad.

Peale seda ootas väike kiire lõunasöök. Imeline kalkuni võileib ja kauss salatit. No täpselt õigesti oskavad süüa teha - valik on suur, aga see-eest ülimalt hea alati. Mina ei tea, üks neiu oli veidi kurb, et tervislikku toitu ei ole, kuid nüüd juba hakkab vaikselt harjuma.

Väga kiire poes käik oli täna samuti. Mul oli kindel minek - selfide tegemiseks imelist pulka oli vaja. Ja selle mägicwandi sain ka. Jumalast tore asi on, pildid tulevad kihvtimad nüüd edaspidi kindlasti. Ainuke jama on see, et see õige nupp ei tööta - võib-olla on asi minu telefonis, peab teiste omadega ka läbi proovima, siis saab teada, aga kui taimer peale panna, siis toimib ka väga hästi.

Vägale kiirele poeskäigule läksime ilutulestikku koos Davidiga ostma. NAGU homme on ikkagist 4. juuli!!! Vaatasime, et mis seal siis tarka on ja kui äkki David tuli korviga meie juurde, et okei olge siis lõbusad ja võtke just neid asju, mida saab kaks ühe hinnaga. Küsisime, et mis piirid meil on (hind jne), vastuseks tuli, et piire pole .. hind võiks jääda selline $200-250. Lase veel eurooplased poodi. Käisime ümber selle laua ja lihtsalt kõike võimalikku korvi, mille David meile andis. No ja neidudele omaselt hästi palju säraküünlaid. Ilmselt tuleb üks korralik tuleshow homme. Ei jõua ära oodata. Meile jagatud info põhjal on ka kohalikud USA tudengid kohal, kes teadustööd siin KSU-s (Kansas State University) teevad. Seega rahvast on ja on ka inimesi, kellega juttu rääkida.






Ilutulestiku shoping läks jõle kiirelt tegelikult. Hopsti - ring ümber laua ja kõik korvi ja minek. Tagasi jõudes oli meil nõksukene aega. Ma pidin kohe oma mädgictoru ära proovima (jah, täpselt nii hakkan ma oma selfie-sticki kutsuma). Tegelikult, hinna suhtes - olgem ausad - 5$ asju nagu võib endale lubada, eriti veel selliseid, mis on vajalikud. Mädgictoru on väga vajalik. 



Peale toimus koos student-mentoritega koos õhtusöök. Meile sattus Benjamin (Davidi poeg ka veel peale kauba). Ta on mega tore ja ta tüdruk on ka tore, seega meil nagu täiega vedas. Sõime oma toidud ära ja edasi tuli mõelda, et kuhu minna. Tekkisid kaks varianti ülesse. Ühed läksid teise student-mentori Becca juurde basseini (tegelikult suurem osa). Eva, Esma, Kika, Fons, mina ja Ben ja tema neiu läksime naaberlinna funfairile - ehk siis lõbustusparki ehk siis toredasse kohta. Alguses oli ikka tahtmine ainult natukene ringi vaadata, aga kui juba kohale jõutud sai, siis .. Olgem ausad, väike laps lõi sees särama ja nagu ikka mõnel karusellil ära käia. Jumalast kreisi lahe oli. Meie Kikaga käisime kolmel karussellil ja Fons käis siis neljal. Ülikreisi oli seal. Ikka korralike maakondlik laat. AGA lahe oli - 10 korda lahe oli!











Tagasi sättides Ben küsis, et kas tahame ühikasse minna või tahame hoopis veel midagi teha. Väikeste pakkumiste ja juttude peale otsustasime, et lähme vaatame selle tammi ära. Nimelt pidi veetase järves olema liiga kõrge ja vett lastakse järvest vähemaks ja seetõttu ei saa me ka kanuutama minna, sest see, mis seal toimub - tammi alguses, on kreisi tegelikult. Selline jõuetuse tunne tuli peale, kui seda vaatasime. Lihtsalt hämmastav, milleks on loodus juba ise suuteline ja kui siis sinna veel lisame fakti, milleks on loodus suuteline koos inimmõjuga. Siiamaani on hämming, lihtsalt liiga võimas oli see asi seal. Oleks väga tahtnud teada veevoolukiirust, millega see tammist läbi tuleb, aga seda kahjuks ei olnud kusagil üleval. Hämmastav!




Nüüd oleme tagasi ühikas ja valmistume homseks suureks tähtsaks päevaks! 4. juuli! Siit me tuleme! See saab võimas olema! Juba ettevalmistused tunduvad nii huvitavad ja ägedad, aga ma ei saa nendest rääkida, muidu pole huvitav teine kord enam lugeda, kui ma ühes postis kõik ära kirjutan! Seniks aga kannatust.. :)

No comments:

Post a Comment