Täna (01.07) saime osa kõige esimestest loengutest. Enne muidugi tüüpiline Derby Diner külastus - pannkoogid. Hää küll, vanaema omasid üle ei trupa, kuid sellegi poolest, head olid - mõnusad, pehmed. Vahtra- ja kirsisiirupised - nomnom! Palju siin vaja ei ole, et hea oleks olla .. et kõht täis oleks.
Kell kaheksa saime fuajees kokku, et siis Ward Halli rännata ja oma esimene klassitund saada. Rääkisime ISO 14001 esimene tund ja olgem ausad, kui ma enne sain ka aru, et tegu on keskkonnajuhtimissüsteemiga, mis on vabatahtlik, siis nüüd vähemalt ma mõistan sisu veel rohkem - vähemalt ma arvan nii ja loodan. Maaülikoolis on siiski väga head õppejõud, kes oskavad asju ja teemasid selgeks teha. Siin täna, võib-olla kõige keerulisem oli õigeid sõnu kokku viia.. Aga hakkama ma ja me kõik saime. Seega ei olnud probleemi üldse. Loengut viis läbi David. Huvitavalt ja mõnusalt, hea oli kuulata.
Kohe otsa tuli ka Kristina loeng LEED programmist/projektist, mis on siis mingisugune ehitussoovitused vms. Sellega on mul nüüd küll veidi raskusi - kas meil on Eestis see programm/projekt olemas või mitte - kaks maja meil selle tunnustuse saanud on igatahes. Eks ma googeldan, aga kui keegi öelda ja rääkida sellest teemast veidi rohkem oskab, võib vabalt ühendust võtta. Hea meelega kuulaks, mis seis Eestis on.
Peale kahte väikest loengut rääkisime veel Ward Hallis tervisedokumentidest, täitsime seiklusraja tervisetõendi vms ja taaskord sööma. Kui enne kõndisime ühikast ringiga, siis seekord panime otse. Ehku peale, kiire ka ju ometi ei olnud, sest algas vaba aeg. Nagu reaalselt vaba aeg. Terve tänane õhtu on vaba. Käisime kähku söömas ja kell 13 juba startisime Walmarti poole.
Walmart - üks üsna suur kaubanduskeskus, kus on reaalselt kõike. Seega nagu Prisma, aga isegi Primsa jääb alla. Meil oli igatahes tore, sai kiiresti kõik asjad kätte. Okei, kiiresti on ikka väga.väga hästi öeldud -1,5 tundi läks aega. Vabanduseks sobib see, et lase eestlased suurde kaubanduskeskusesse ja kohe on kõike vaja. Jah, minul oli küll. Ma ei tassinud oma juuksehoolduse asju kaasa kõiki peale shampooni ja ühika vesi teeb juuksed jubedalt kahuseks ja kuivaks, seega oli vaja mõnda asja. Lisaks sai mõni lahe asi soetatud, lihtsalt sellepärast, et saab - eks tegelikult on eesmärk neil olemas, aga ei saa ju üllatusi ära rikkuda. Maksmine oli samamoodi nalja number. Me saime need eel-makstud deebetkaardid ja kassas nendega maksta on tõeline kunst - allkirjad nupuvajutamised ja kõik muu möll, Müüja ütles, et kõik on korras, kõik on tore - eks ma vabandasin ka miljon korda, et esimene kord, esimene kord. Aga ta nägu ütles reaalselt, et kes see selle rumala inimese siia poodi lasi. Eks mentorid tõid, pole seal midagi. :)
Kohe otsa tuli ka Kristina loeng LEED programmist/projektist, mis on siis mingisugune ehitussoovitused vms. Sellega on mul nüüd küll veidi raskusi - kas meil on Eestis see programm/projekt olemas või mitte - kaks maja meil selle tunnustuse saanud on igatahes. Eks ma googeldan, aga kui keegi öelda ja rääkida sellest teemast veidi rohkem oskab, võib vabalt ühendust võtta. Hea meelega kuulaks, mis seis Eestis on.
Peale kahte väikest loengut rääkisime veel Ward Hallis tervisedokumentidest, täitsime seiklusraja tervisetõendi vms ja taaskord sööma. Kui enne kõndisime ühikast ringiga, siis seekord panime otse. Ehku peale, kiire ka ju ometi ei olnud, sest algas vaba aeg. Nagu reaalselt vaba aeg. Terve tänane õhtu on vaba. Käisime kähku söömas ja kell 13 juba startisime Walmarti poole.
Walmart - üks üsna suur kaubanduskeskus, kus on reaalselt kõike. Seega nagu Prisma, aga isegi Primsa jääb alla. Meil oli igatahes tore, sai kiiresti kõik asjad kätte. Okei, kiiresti on ikka väga.väga hästi öeldud -1,5 tundi läks aega. Vabanduseks sobib see, et lase eestlased suurde kaubanduskeskusesse ja kohe on kõike vaja. Jah, minul oli küll. Ma ei tassinud oma juuksehoolduse asju kaasa kõiki peale shampooni ja ühika vesi teeb juuksed jubedalt kahuseks ja kuivaks, seega oli vaja mõnda asja. Lisaks sai mõni lahe asi soetatud, lihtsalt sellepärast, et saab - eks tegelikult on eesmärk neil olemas, aga ei saa ju üllatusi ära rikkuda. Maksmine oli samamoodi nalja number. Me saime need eel-makstud deebetkaardid ja kassas nendega maksta on tõeline kunst - allkirjad nupuvajutamised ja kõik muu möll, Müüja ütles, et kõik on korras, kõik on tore - eks ma vabandasin ka miljon korda, et esimene kord, esimene kord. Aga ta nägu ütles reaalselt, et kes see selle rumala inimese siia poodi lasi. Eks mentorid tõid, pole seal midagi. :)
Tagasi tulles käime Manhattani mäe peal ära. Järeldus, linn on üsna väike, kuid see-eest üsna laiali valguv. Järgmine retk, mis meil ette tuli oli Derbysse sööma. Nagu ikka üritab võimalikult vähe taldriku peale laduda, sest meie siin arvame, et jah - kaal tuleb kergesti juurde ja no ära saada neid kilosid - have fun, totally different story. Aga juba leppisime kokku, et treeningkeskusesse on minek ka.
Õhtuks on juba kohale saabunud kaks neiud kuuest, kes ei saanud õigel ajal viisat kätte. Neli on veel tulemas. Loodame, et nemad ka kohale jõuavad ja varsti meiega ühineda saavad. Tegelikult loeb see ikka nii palju, kas õnnestub tulla õigel ajal või tõesti oled sunnitud hiljem tulema. Ülimalt kehv on vaikselt ühte sulanud seltskonda sisse tulla, kuid meil nii head inimesed koos, et siin küll mingit probleemi ei teki, kõik võetakse kohe omaks, kui aind soovid omaks saada!
Peale õhtusööki saime kell 18 all fuajees kokku ja läksime edasi linna basseini. No oli see alles lõbustuspark. Selline mõnus ja tore koht, täiega lahe oli lihtsalt seal. Selline ühinemine käis kogu aeg. Cordelia (Iirimaalt) oli eesrinnas ja proovis reaalselt kõik atraktsioonid ära. Meie siis otsustasime koos Evaga, et meie oleme siis veidi asjade valves ja lõpuks tegime vahetustega. Basseinidesse sissepääs maksab reaalselt 18-20 ainult $1, seega vahel nagu täitsa võib käia, sest seal oli täiega mõnusalt lahe.
Kella 21 paiku saime autode juures kokku ja järgmine peatus oli külmunud jogurti peatus ehk siis frozen youghurt ehk siis fro-yo. Kas saab siis veel paremat lõppu õhtule olla, kui mitte väike jäätise (peaaegu jäätise) peatus. Väikesed pildid ja mõnusad jutud. Lisaks mängisime Fonsiga (Hollandist) reaktsioonimängu. Päris ühe korra võib arvata, kes võitis. Ja kui peaksite kogemata arvama, et Fons seda tegi, siis tegelikult võib veel paar korda mõelda, sest mina olin see super tubli reaktsiooniga. Poiss oli jumalast hädas tegelikult lõpuks, aga nii tore oli veidi teda vaadata, kuidas ta ikka kogu aeg üritas võita.
Õhtuks on juba kohale saabunud kaks neiud kuuest, kes ei saanud õigel ajal viisat kätte. Neli on veel tulemas. Loodame, et nemad ka kohale jõuavad ja varsti meiega ühineda saavad. Tegelikult loeb see ikka nii palju, kas õnnestub tulla õigel ajal või tõesti oled sunnitud hiljem tulema. Ülimalt kehv on vaikselt ühte sulanud seltskonda sisse tulla, kuid meil nii head inimesed koos, et siin küll mingit probleemi ei teki, kõik võetakse kohe omaks, kui aind soovid omaks saada!
No comments:
Post a Comment