Raudselt ootate juba kannatamatult, et teada saada, kuidas eile (04.07) ja täna (05.07) toimunud on. Ma ütlen nii palju juba sissejuhatuseks ära, et väga palju on toimunud.
Alustame siis kõige tähtsamast sündmusest! PALJU õnne Ameerikale iseseisvuspäeva puhul! Palju palju õnne! Laupäev oli imeline tegelikult igas mõttes.
Hommikul nagu juba tavaline Derby külastus jäi ära ja läksime välja sööma. Nagu üliheasse kohta - early edissionisse. Toidud olid nagu megad! Nii maitselt kui ka suuruselt. Ülimalt tore oli lihtsalt. Ja peale seda oli meil natukene aega. Otsustasime, et oleme tõelised eurooplased ja hoiame lippu kõrgel. Võtsime oma rätikud ja läksime muru peale päikest võtma. Nagu jah. Mõnus oli. 50 minutit päikese käes ja randid peal. Järeldusi võib igasuguseid teha. Päike on lihtsalt liiga hea!
Hommikul nagu juba tavaline Derby külastus jäi ära ja läksime välja sööma. Nagu üliheasse kohta - early edissionisse. Toidud olid nagu megad! Nii maitselt kui ka suuruselt. Ülimalt tore oli lihtsalt. Ja peale seda oli meil natukene aega. Otsustasime, et oleme tõelised eurooplased ja hoiame lippu kõrgel. Võtsime oma rätikud ja läksime muru peale päikest võtma. Nagu jah. Mõnus oli. 50 minutit päikese käes ja randid peal. Järeldusi võib igasuguseid teha. Päike on lihtsalt liiga hea!
Edasi oli meile planeeritud väike kokkusaamine REU üliõpilastega, kes siin suvel teevad uurimistööd ja nad on siis Ameerikast pärit. Ausalt, ma küll ei mäleta, et keegi nendest sinna kokkusaamisele kohale tulnud oleks. Mängisime võrkpalli ja olime niisama lahedad. Sõime jäätist ja mängisime veel võrkpalli.
Peale seda üritust oli meil nats aega, et sättida. Minek oli Davidi juurde 4. juuli tähistamisele. No LAHE lihtsalt. Keset suve ilutulestikku õhku lasta. Mary tutvustas meile maja ka, mõnus kodune. Enne ilutulestikku sõime ja saime nende REU-dega tuttavaks, veidi. Aga no parem, kui mitte midagi. Korralik Ameerika pärane hamburger nahka pandud ja oligi hea olla. Rohkem ausalt polnud vaja. ILUTULESTIK oli selle õhtu märksõna! Ma pole elus nii põnevil olnud, see oli nagu lihtsalt liiga lahe, et tõsi olla. Igasuguseid lasime õhku. Langevarjudega ja ilma. Paugutajaid ja säristajaid. Kas saab olla rohkem sõnu, et seda õhtut kirjeldada? Vist mitte, sest sellest täiega piisab. Midagi täiesti enneolematut minu jaoks. Mõnusad inimesed ja kõik olid nii sõbralikud ja toredad. Martiniga käisime seda Ameerika unelmat ka siis naabruskonnas vaatamas. Jah, see tõesti eksisteerib, koos punaste veevõtukohtadega, ilma ei saa.
Peale ilutulestikku istusime korra elutuppa maha ning David tegi väikese kõne ja Mary (Davidi naine) oli ka seal. Nad jagasid meile kõige lahedamad kingitused ever - padjad, millel on päevalille moodi kinnitus. Nagu see padi ei ole tavaline padi. Padi on nimelt tehtud taaskasutamise eesmärgil vanadest T-särkidest. Awesome padi on igal juhul! Nii armas tegu. Lisaks kutsus ka oma koguduse missale. Päris mõni oli nõus tulema.
Tagasi ühikasse jõudes oli täitsa lahe. Lõuna-Koerast on hästi palju üliõpilasti siin õppimas - neil nagu oma kogukond või midagi. Neil oli siis mingi sugune istumine. Saime mõned cupcake'id kaasa ja mõtlesime, et pakume neile ka. Seal üks sakslane oli. Tema kaudu suhtlesime. Tuli välja, et kümnevõistleja - teab Erki Noolt ja on Mikk Pahapilliga koos võistelnud. Ei ole palju vaja pakkuda, et päris lahe on selline värk! Viisin asjad tuppa ära ja läksin tagasi, et paar sõna veel vahetada enne, kui voodisse pugesin. Ära sealt enam hiljem ei saanud, sest tõesti. Enam lahedamaks õhtu minna ei saa, sest need üliõpilased olid ELUsõbralikud, ELUlahedad, ELUmõnusad. Ma ei tea, ma leiaks veel miljon sõna, mis neid kirjeldaks. Nad olid tõesti ülilahedad. Inglise keelega oli veid raskusi, aga aru nad said igatahes, mis on juba ülihästi. Isegi Eestit teadsid, tänu meie tehnoloogiale. Ülimalt vahva oli seal seltskonnas istuda ja rääkida juttu. Mõnus õhtu lõpp. Kuid jah, tuleb tunnistada, kell pool neli voodisse jõuda oli liiga hilja selleks, et kell 8 sööma minna ja kell 9.30 fuajees valmis olla, et kirikusse minna.
Raudselt jäi mulje, et ma magasin kõik maha. Absoluuutselt mitte. Käisin täna (05.07) hommikul söömas ja kell 9.30 olin fuajees nagu kaks tilka vett kohal. Ma arvasin, et ma lähen kirikusse missale ainult kultuurilist kogemust saama. Nüüd tuleb see suure risti koht! Hästi suur rist tuleb teha, sest ma ei ole väga kirikus käia ja veel vähem usklik. Aga see käik tõesti liigutas mind nagu väga palju seest poolt. Väga soe õhkkond. Palveid me ei teinud ja asju kaasa ei teinud, kuid püsti ikka tõusime ja kaasa laulsime. Imeilusad laulud ja imeilus tunne oli seal koos teistega laulda. Päris mitu korda hoidsin pisaraid kinni, sest no kirikusse ma nutma ka nüüd ei tulnud eksju. Kolm korda õnnestus ja neljas kord läks käest ära. Eelviimase laulu ajal lihtsalt pisarad voolasid ja mina ametlikult nutsin nii, et lahises - üritasin vaikselt ja õnnestus ka. Aga ega ma seda siis ei jäta ju enda teada, pidin Davidile ka ikkagi rääkima sellest. Naeris ja ütles, et no see on see, kui spirituaalselt avaned. Absoluutselt nõus. Preestri kõne oli suurepärane! Rääkis tõesti asjadest, mis igapäev olulised, tähtsad ja vajalikud on. Ma arvan, et kui vähegi aega on, siis miks mitte veel korra minna. Peale missat astusime uksest välja ja voil´a inimesed nagu filmides rääkisid peale missat ukse ees juttu. Mary ütles, et see ongi nii, tulebki veidi rääkida. Preester tuli rääkis ma meiega juttu, uuris kus kandist pärit oleme. Väga muhe mees! Tegi nalja ja tõesti lahe.
.
Peale kirikut tulime tagasi. Natukene puhkasime, sõime ja siis läksime väikesele jalutuskäigule. Eile (04.07) õhtul saabus ka Soome delegatsioon kohale - Helmi! Näitasime talle Ward Halli asukoha kätte ja siis ka raamatukogu seest ja väljast. Nii lahe oli tark professionaal olla ja kõige kohta natukene midagi teada. :) Siis istusime kusagil pargis ajasime juttu. Ja lõpuks liikusime tagasi. See lill, mille pähe endale sidunud olen, on tegelikult pärit padja küljest, mille saime. Näeb ju tegelt täitsa nunnu välja. :)
Peale kirikut tulime tagasi. Natukene puhkasime, sõime ja siis läksime väikesele jalutuskäigule. Eile (04.07) õhtul saabus ka Soome delegatsioon kohale - Helmi! Näitasime talle Ward Halli asukoha kätte ja siis ka raamatukogu seest ja väljast. Nii lahe oli tark professionaal olla ja kõige kohta natukene midagi teada. :) Siis istusime kusagil pargis ajasime juttu. Ja lõpuks liikusime tagasi. See lill, mille pähe endale sidunud olen, on tegelikult pärit padja küljest, mille saime. Näeb ju tegelt täitsa nunnu välja. :)
Pühapäevadega on selline lugu, et me ei saa süüa siin. Seega Davide tegi meile veidi maitsmiseks Itaalia pastat. Hallo, kas saab veel paremaks minna - imeline! Tõesti maitses hea. Kuna meid oli üsna palju kohal, siis kõhtu sellest täis ei saanud ja pidi ikka minema süüa otsima.
Plaanid olid ammu tehtud, et lähme Tanners'isse - spordihulludele sobiv koht - 27 telekat seinte peal. Lisaks täna oli ka naiste maailmakarika finaalmäng jalgpallis - finaal USA ja Jaapani vahel. Päris ühekorra võib arvata, kes võitis ja mis seis jäi. Jep, tean, ega keegi ei vaata naiste jalkat, aga meie vaatasime ja uhked selle üle, et vaatasime, sest USA tegi Jaapanile säru - like a big time! Mäng oli käinud 4 minutit kui juba oli löödud 2 väravat. Lihtsalt hämming. Lõplik seis jäi siis tegelikult 5:2 USA kasuks ilmselgelt, sest USA võitis. Korralik melu käis selles spordibaaris. Aga toit oli nagu imeline! ABSOLUUTSELT HEA! Mina ei tea, ilmselt tulen 10 kg raskemana koju. Proovin küll siin vaikselt piirides püsida, aga vahel võib ju endale ka seda lubada, et sööd krevette, mis on frititud - lihtsalt liiga hea!
Super lõbus aeg. Aeg keerleb liiga kiiresti siin. Tunne on täpselt selline, et ma olen siin olnud juba mõni nädal ja tagasi peaks tulema juba kohe varsti. Kõik hea saab ju ükskord otsa, aga kas ta peab ka nii kiiresti otsa saama. Ei tea, kuid meid ootavad ees veel erinevad tegevused ja üritused, mis arendavad meid kui inimesi, raudselt!
Homme (06.07) hakkame õppima, kui palju ei ole kindel. Aga saastatuse teemat hakkame käsitlema. Lisaks tegelema ka oma kontserti promomisega - we are going to have some fun!
No comments:
Post a Comment